Maniküür on käte, eelkõige sõrmeküünte iluhooldus.
Ilusad ja hoolitsetud jalad ning käed on iga endast lugupidava naise visiitkaardiks.
Geelmaniküür ja geelpediküür
Geellakk on uusim saavutus naturaalsetele küüntele. Geellakk on püsilakk, mis ei kooru maha ja püsib nädalaid ja ei kaota oma läiget. Keratiini sisaldus muudab küüned vastupidavamaks. Lakk kuivab LED- lambi kaasabil.Geellakk eemaldatake salongis spetsiaalse lahusega.
Maniküüri ajalugu
Käte eest hoolitsemine pole kaugeltki mitte moodsa aja nähtus, küünehooldus oli staatuse märgiks juba muinasajal, varaseimad tõestust leidnud jäljed teadlikust käte eest hoolitsemisest ulatuvad aga veelgi kaugemale minevikku.Tõsi, nendel aegadel ei kuulunud maniküüriarsenali elektrisinine küünelakk või soe parafiin, aga juba tol ajal oldi huvitatud oma käte ja küünte heast väljanägemisest.
Ajalugu: maniküür ulatub aega, mil inimene tõusis kahele jalale ja leidis kätele otstarbekama rakenduse. Käibesõna „maniküür” tuleneb kahest ladinakeelsest sõnast: manus, mis tähendab kätt ja cure, mida võiks tõlkida kui hoolitsus.
Muistse Egiptuse käsikirjadest on leitud tõendeid selle kohta, et juba 5000 aastat tagasi kasutasid kõrgema staatusega naised oma küünte kaunistamiseks hennat ja muid looduslikke komponente. Siiski ei olnud tol ajal käte ja küünte eest hoolitsemine vaid naiste pärusmaa. Ka mehed nägid vaeva, et oma käte välimust parandada.
Legendi järgi võib esimeseks maniküürijaks pidada Vana-Kreeka mütoloogias armastuse jumalaks nimetatud Erost, kes magava Aphrodite küüsi lõikas ja need siis rannaliivale viskas, misläbi neist hiljem vääriskivid said. Ajalooürikutest võib leida vihjeid selle kohta, et tol ajal kasutati küünte toonimiseks segu, mis sisaldas lambarasva ning verd.
Ka küünte kaunistamise ehk nail art’i kunsti juured ulatuvad palju kaugemale kui esmapilgul arvata võiks. Nii arvatakse inkad olevat esimesed, kes kaunistasid oma sõrmeküüsi joonistustega, peamiselt kotka kujutistega. Seega ei ole nail art muud, kui vaid unustatud vana.
Koos tehnika arenguga 19. sajandi alguses võeti küünehoolduses kasutusele ridamisi uusi abivahendeid. 1830. aastal kasutas ortopeed Sitts maniküüri hõlbustamiseks puidust pulka. Tänapäeval tuntakse seda vahendit, mis kuulub iga klassikalise maniküürikomplekti juurde, apelsinipuu pulga nime all. Enne ohutuma puitmaterjali kasutuselevõttu tehti sama töö ära metallinstrumentide, happe ja kääridega. Üht esimestest küünehooldusvahenditest kirjeldatakse kui pastat, mida tuli küüntele kanda ja senikaua hõõruda, kuni küüned vajaliku läike saavutasid. Oma funktsiooni poolest võib seda tehnoloogiat võrrelda tänapäevaste blokkpoleeridega. Lisaks jäävad need aastad meelde kui mandlikujuliste küünte hiilgeajad.
20. sajandi alguses tegi maniküür, peamiselt just küünte lakkimise kunst, suure läbimurde tänu Hollywoodi filmitähtedele. Turule tuli üha enam uusi ettevõtteid, kes lisaks küünelakkide värvipaleti täiendamisele pöörasid tähelepanu ka küünelaki eemaldajatele ja uutele instrumentidele. Esimesed roosad küünelakid ilmusid müügile 1917. aastal USAs.
